Arhiiv

Airi Värnik: Vaimse tervise kriisi põhjast peegeldub religioosne nälg

26. märts 2026

Lääneriigid on viimase kümnendi jooksul suurendanud vaimse tervise kulutusi
enneolematus mahus, ent vaimne heaolu jätkab langust, eriti noorte hulgas.
Maailma meeletervise raport 2025 (Global Mental Health 2025, viited veebiversioonis)
tõdeb, et praegune süsteem pakub vaid sümptomite ajutist leevendust. Enam ei piisa
pelgalt teenuste laiendamisest, vaja on struktuurseid muutusi.

Mida teha? Tervitagem kriisi, kriis on arengu mootor. Vaadakem kriitiliselt oma
sissetallatud radadele. Me näeme, et rabeleme üsna kammitsetult bio-psühho-
sotsiaalse haigusele orienteeritud mudeli kastis. Üha rohkem püstitatakse diagnoose,
kirjutatakse välja ravimeid, nõutakse uhkemaid haiglaid ja arste. Tervisekassasse
suunatakse aina enam ressursse, kuid olukord ei parane, ennem halveneb. Tervishoid
küsib maksumaksjalt raha juurde lootuses struktuuri paisutades lahendust leida. Kuid
haige rahvas ei suuda teha tulusat tööd ja otsustajad on segaduses, kuhu olemasolevgi
otstarbekalt paigutada. Erialainimesed annavad oma parima, aga appikarjeid kostab
kõikidest meediakanalitest ja eravestlustes.

Väärtuste ümberhindamise aeg

Siiski, Sotsiaalministeeriumi laienenud vaimse tervise keskus on hakanud toetama
madalama intensiivsusega teraapiaid, kogukonnapõhist abi, inimese enda valikut ja
vastutust, ning praktilise tegevuse kõrval ka alust rajavaid uuringuid. Tundub, et
avarama-vaateline pinnas on olemas. Tuleks julgelt vaadata üle kasti serva, et näha ja
rakendada täiendavaid võimalusi.

Võtan kõne alla religioossuse ja spirituaalsuse. Ameerika Psühhiaatria Assotsiatsiooni
eetikakoodeks (2017, E osa) rõhutab, et religioon ja usuline kuuluvus on üks olulisi
inimese identiteedi ja väärikuse aspekte, mida psühholoogid peavad oma töös austama
ja arvestama. Terapeutilises suhtes tuleb käsitleda religioosseid ja spirituaalseid
veendumusi kui legitiimset ja väärtuslikku osa inimese kultuurilisest ja isiklikust taustast
ning tagada, et neid ei ignoreeritaks ega märgistataks. Psühhiaatrilised organisatsioonid
soovitavad lülitada religioossed ja spirituaalsed tegurid diagnostikasse ja ravisse.
Mida Jumalalt paluda, kui rahvas on vaimse tervise kriisis? Arvan, et harmooniat oma
emotsioonide ja mõistuse vahel, usku, lootust, armastust. Et oleks tarkust tajuda end
osakesena universaalses ökosüsteemis ja tasakaalu, kus mõistus tajuks loodu
terviklikkust ja emotsionaalset küpsust.

Usul on võimas jõud

Toon näitena mõne lõigu kõrge mõjufaktoriga teadusžurnaalides avaldatud uuringutest.
Religioossus on positiivselt seotud väiksema depressiooni, ärevuse ja suitsidaalsuse
riskiga ning parema stressitaluvusega. Metaanalüüsid on leidnud, et palve, rituaalid ja
koguduslik tugi vähendab depressiivseid sümptomeid ja parandab taastumist
traumajärgsetest seisunditest. Kristlikus traditsioonis rõhutatud lootus, andestus ja
kogukondlik tugi on näidanud tugevat seost suurema psühholoogilise vastupidavuse ja
subjektiivse heaoluga.

Hiljutine paljude uuringute koondülevaade näitab, et religioonil ja spirituaalsusel
põhinevad teraapiad on vaimse tervise häirete ravis statistiliselt oluliselt tõhusamad kui
tavapärased, mittereligioossed sekkumised nii sümptomite vähenemise kui ka
toimimise paranemise osas. Teine samal aastal avaldatud metaanalüüs kinnitab, et
religioossus, spirituaalsus ja elu tähenduse loomine (meaning-making) on
psühhikahäiretega inimestel oluliseks kaitseks suitsidaalsuse eest.

Tähelepanu pälvib siin just tähenduse loomine, so kuidas erinevad inimesed
tõlgendavad oma kogemusi ja annavad neile tähenduse, olgu tegu elusündmuste,
suhete või iseenda identiteedi mõistmisega. Usklike jaoks on see, mis toimub kooskõlas
Jumala tahtega. Nad teavad, et katsumused kasvatavad ning kogukond ja rituaalid
aitavad õigetes väärtustes ja suunas püsida. Ateistidel vormub tähendus inimeses
endas, kogemused on isikliku elu lood, sotsiaalsete mõjutustega. See, mis toimub on
juhulik või valikute tulemus, mida saab kasutada õppetunnina ja valida omatahtsi uus
käitumismuster.

Religioosne/spirituaalne tähendusloome on väga kaitsev, kui inimene leiab selles
toetava, armulise tähenduse. See annab lohutust ja rahu, eriti kriisides, aga võib olla
kahjustav, kui inimene tõlgendab kogemust karistusena, hüljatusena või usu nõrkusena.
Sekulaarne tähendusloome toetub isiklikele väärtustele ja enda kui indiviidi valikutele.
See toetab autonoomiat ja kontrollitunnet, mis aitab hädadest taastuda, aga võib
haavata, kui inimene märkab, et ta on üksi ja kogeb eksistentsiaalset tühjust.

Eesti on väga ilmalik

Kui vaadata olukorda Eestis, siis 2010 avaldas ajakiri Archives of Suicide Research
rahvusvahelise uuringu «Usklikkus kui suitsiidikatse kaitsetegur», kus esimesteks
autoriteks olid Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia Instituudi (ERSI) teadurid
Merike Sisask, Airi Värnik ja Kairi Kõlves. Uuringus mõõtsime WHO poolt uuringusse
kutsutud kaheksa riigi kaasautoritega suitsiidikatse levikut ja mitmeid religioossuse
näidikuid. Tingimuseks oli, et nii suitsiidikatsetanute kui kontrollrühma liikmetega
vesteldi otse, mitte kirjaliku ankeedi kaudu. Eestis olid need arvud vastavalt 332 ja 498.
Kõigis maades oli ühine see, et denominatsiooni valinud usklike grupis oli
suitsiidikatseid vähem, kui kontrollgrupis, so rahvastikus üldiselt.

Eestis ei olnud usulist kuuluvust pooltel kontrollgrupis ja veerandil suitsiidikatse
sooritanute grupis. Seejuures oli Eestis õigeusk kõige levinum usk, seejärel luterlus ja
väike osa oli katoliiklasi. Märkimist väärib, et lihtsalt kõrgemasse jõudu uskuvate grupis
olid tulemused veel soodsamad, kui kindla usugrupi liikmete hulgas. Kõige
sekulaarsemad olid Vietnam ja Eesti.

Euroopa Komisjoni rahastatud vaimse tervise projektide konsortsiumides, kus ERSI on
33 aastat osalenud, on toetava institutsioonina märgitud kirikut ja usaldusisikuna
vaimulikke. Eriti aktuaalne on see nüüd, kus migratsioon on toonud Euroopasse
erinevate uskkondade liikmeid. Märkimisväärne on, et kristlus levib hoogsalt maailma
erinevates tsivilisatsioonides.

Kunagi oli meil rohkem usku

Tegelikult ei ole meie ateismikultus kaugeltki kõikehõlmav. Meil on olnud rahva hingejõu
tõestuseks helgeid hetki. 1988. a läks ENSV Ülemnõukogus otsustamisele eelnõu
taastada iseseisvus. Vastas olid moskvameelse interrinde saadikud. Usaldustelefon oli
juba tööd alustanud. Me tegime üleskutse rahvale ühispalveks, et hääletus Nõukogude
Liidust lahkulöömiseks saaks vajaliku ülekaalu. Sel päeval helisesid kirikukellad,
kogudused kogunesid palvele pühakodadesse. Õnnestus! Eks tolleaegsed öölaulpeodki
olid omamoodi palvused.

Kui iseseisvus sai 1991. a riiklikult taastatud, olid kirikud rahvast täis, ristiti lapsi, käidi
leeris. Ateismiusku inimesed võivad küll ironiseerida ja väita, et poliitilised otsused
käisid üle meie peade. Olgu, kuidas oli, kuid kui meil poleks olnud usku, lootust ja
Maarjamaa armastust tulvil inimesi, kes kohe ülesehitustööga pihta hakkasid, ei oleks
poliitilisest otsusest piisanud. Lahendada oli väga raskeid olukordi, sealhulgas
kriminaalkuritegevus ja vaesus. Sellest ajast pärineb tookordne kinnitusväljend, mida
praeguseni meenutatakse: «Oleme nõus sööma kartulikoori».

Heaolu on kui Madu

Meil läks hästi. Isegi esimese suure majanduslanguse 2007-2008 elasime mõistlikult
üle. Kuid inimese mälu on aga lühike. Hedonismi kalduv heaolu on nagu Madu Eedeni
aias. Me hakkasime tahtma, aina rohkem tahtma magus-mahlaseid vilju hea ja kurja
tundmise puust. Tahtsime ise olla Jumal nii nagu juhtus siis, kui langesime paradiisist
välja.

Madu oligi taas õuntega platsis. Tasapisi arenes võimuihalus, isiklik saamahimu,
valelikkus, tunne, et õnn on inimõigus, mõnujanu. Tuntud on laborikatse kiisuga, kellele
istutati aju mõnukeskusesse elektroodid ja õpetati käpaga klahvi vajutama, mis vajaliku
särtsu andis. Kiisu vajutused muutusid üha sagedasemaks, ta unustas muu, kuni langes
koomasse.

Arstina panen imeks, kui alavääristatakse usku kui niisugust. Näiteks haiguste ravis
platseebo efekti – usku ravisse, mida haige teadmata tegelikult ei rakendatagi, kuid
paranemine toimub. Usuvõõraste arvates sel moel saadud kliiniliselt kinnitatud
paranemisel nagu ei olekski väärtust, see nagu ei olekski päris. Pimekatsetes on uuritud
ka vastassuunalist, notseebo efekti, kus umbusk tegelikku tõenduspõhisesse ravisse
nullib oodatud tulemuse.

Inimesed otsivad osadust

Kas depressioon on spirituaalne nälg? Küllap on tähelepanelik märganud, et janu usu
järele on tõusnud. Oma usklikkuse julgevad avalikustada kõrgete ametite kandjad,
ilmalikes raadiojaamades on tekkinud positiivse meelestatusega usuteemalisi saateid,
religiooniraadiote saated on üha tuumakamad. Otsitakse religiooni ja teaduse
kokkupuutepunkte, isegi ühtekuuluvust. Meil on rõõm tänada Jumalat selle eest, et
Eesti kristlikud konfessioonid on oikumeenilised.

Mida Jumalalt paluda, kui rahvas on vaimse tervise kriisis? Arvan, et harmooniat
emotsioonide ja mõistuse vahel. Et oleks tarkust tajuda elu tähendust ja iseend
osakesena universaalses ökosüsteemis, tunda ja jagada usku, lootust, armastust…

Religioon ja spirituaalsus on oluline ressurss toetamaks inimese sisemist tasakaalu ja
vaimset heaolu. Paraku, usk, mis saaks inimese motivaatoriks ja identiteediks ei allu
käsule. See nagu antakse. Meil on tõsiusklikke, aga rohkesti ka piiri peal olevaid
inimesi, kes ootavad ühiskondlikku luba olla usklik, ilma et satuks veidrike listi.

Käesoleva mõtteavalduse pürgimuseks on kutsuda avardama usuleiget maailmavaadet,
et luua fooni integreerimaks religioossus vaimse heaolu teenistusse. Sellega oleks meil
osa elanikkonnast ärevustsoonist väljas, lahjeneks üldine ärevus. Hoiakuga saaksid
ühineda ka merkantiilse meelega kaasmaalased, kuna usk ei küsi raha.

Is Religiosity a Protective Factor Against Attempted Suicide: A Cross-Cultural Case-
Control Study.
January 2010, Archives of Suicide Research 14(1):44-55
Source PubMed
Merike Sisask, Airi Värnik, Kairi Kõlves, 9 authors and Danuta Wasserman

25. aprill 2025

Airi Värniku menukast depressiooniteemalisest raamatust on ilmunud kordustrükk!

Emeriitprofessor Airi Värnik on pikaajalise kogemusega kliiniline psühhiaater ja kahe doktorikraadiga teadlane.
Tema vaade depressioonile ja selle ravile on avar. Ta avab mõisteid alates „deprekast“ kuni suitsiidiohtliku kliinilise depressioonini. Peavoolu seisukohtade kõrval on tähelepanu erinäolistel depressiooni vormidel, mille sümptomid lähtuvad elukaare eri lõikudest, inimese loomuse ja bioloogia eripärast ning keskkonna mõjuritest.

Depressioon võib tabada igaüht, kuid on edukalt ravitav, kui inimene õpib tundma iseennast ja taltsutama oma depressiooni, rakendab enesehoiu erinevaid variante, laseb end abistada ja valib vajadusel terapeudi, kes on valmis paindlikuks koostööks. Ravi läbilõige ulatub tänapäevasest tõenduspõhisest ravist ja traditsioonilise meditsiini praktikatest kuni teraapiani psühhedeelikumidega. Siiski on paranemisprotsessis juhtiv roll inimesel endal, tema eneseusul.

Raamatu tagakaanel soovitab neuroloogiaprofessor Toomas Toomsoo seda nõnda: “Vaimne tervis on tervena elatud elu ehk kõige olulisem osa. Et me ei langeks depressiooni, tuleb elada nii, nagu keegi sind ei vaataks. Traagiline on see, et inimesed, kes vajaksid depressiooni võitmiseks kõige rohkem abi, on uuringute järgi kõige vähem altid seda otsima ja paranemise suunas samme tegema.

Raamat on kompleksselt kirjutatud ja pakub mõtteainet kõigile, kellel selle teema vastu huvi.
Tunnustatud arstiteadlase ja psühhiaatri professor Airi Värniku kirjapandut saab usaldada. Teeb head meelt, et ta on sisse toonud ka uued teadmised, mis võivad tulevikus olla võtmeks depressiooniprobleemide lahendamisel – psühhobiootikumid. Piisavalt on juba andmeid, et seedetraktis elav mikrobioota on suuteline mõjutama aju. Ma väga usun, et see võib olla tulevik.“

Raamatu saad soetada:
https://www.apollo.ee/depressioonil-on-mitu-nagu-teine-taiendatud-trukk.html

Depressiooonil on mitu nägu. Täiendatud

https://varrak.ee/raamat/depressioonil-on-mitu-nagu/

Praktiline töötuba: QiGong ja hiina meditsiin (tasuta)

4. september 2024

Olete oodatud Tervisekliinikusse praktilisse töötuppa, kus saate sissejuhatava ülevaate hiina meditsiini olemusest ning mõnedest QiGongi harjutustest. 2. oktoobril 2024 kell 18-19.

Üritus on TASUTA!

Kava:

lühike ülevaade hiina meditsiini olemusest
qigong e. hiina tervisevõimlemine, tema erinevad viisid ja eesmärgid
teeme läbi mõned qigongi harjutused
tutvume mõne lihtsama enesemassaazi võttega

Palun REGISTREERU üritusele ühel järgmistest viisidest:

Märgi end Facebookis osalejaks. või
Anna telefoni teel töötoa juhendajale oma osalemisest teada (Liivi, 57873929)

Olete oodatud!

Juhendaja: Liivi Lents Tel: 57873929

Qigong treeningud Tervisekliinikus Nõmmel

22. mai 2024

Qigong treeningud Tervisekliinikus Nõmmel teisipäeviti kell 18.00-19.30. Juhendab Liivi Lents. Loe tema tutvustust siit.

MENTBESTI töötuba keskendus depressiooni ja suitsidaalsuse teemadele

15. aprill 2024

Rainer Mere

MENTBEST projekti töötoas, mis toimus 26. märtsil, keskendusime peamiselt depressiooni ja suitsidaalse käitumise teemadele ning arutasime, kuidas toetada inimesi, kes seisavad silmitsi nende väljakutsetega. Koostöös ekspertide ja osalejatega otsisime võimalusi, kuidas parandada väravahoidjate võrgustikku, suurendada teadlikkust vaimse tervise probleemidest laias avalikkuses, tugevdada esmase tervishoiu rolli ja parandada patsientide ning nende lähedaste toetust.

Arutelude käigus identifitseeriti mitmeid olulisi tegevussuundi, sealhulgas vajadus teadlikkuse tõstmiseks, koostöö suurendamiseks erinevate osapoolte vahel ja konkreetsete tugistruktuuride loomiseks. Osalejate panus oli äärmiselt väärtuslik, pakkudes uusi vaatenurki ja lahendusettepanekuid, mis aitavad paremini mõista ja toetada depressiooni ja suitsidaalse käitumisega inimesi.

Eriti tähelepanuväärsed olid arutelud järgmistes valdkondades:

Väravahoidjad: Rõhutati vajadust suurendada teadlikkust ja toetada väravahoidjate võrgustikku, et parandada suunamist ja ennetustööd.
Lai Avalikkus: Toodi välja olulisus kasutada mitmekülgseid teavitustegevusi, sh sotsiaalmeediat ja kohalikke kanaleid, et tõsta teadlikkust vaimse tervise probleemidest.
Esmane Tervishoid: Arutati lisarahastuse, vaimse tervise õdede rolli laiendamise ja perearstide koolituse vajadust.
Patsiendid, Abivajajad ja Lähedased: Rõhutati koostöö tähtsust erinevate osapoolte vahel ja vajadust tõsta üldist teadlikkust.

Massaaži kasulikud mõjud vaimsele tervisele

6. märts 2024

Angelica Tatter

Seos füüsilise ja vaimse tervise vahel on hästi teada ja hästi uuritud. Lõppude lõpuks on võimatu omada üht ilma teiseta.

Stress võib avaldada tohutut mõju meie heaolu mõlemale aspektile ja meie tavapärases igapäevaelus ei ole keeruline leida stressi tekitavaid valdkondi: töökoht, suhted, rahaline stress – see nimekiri jätkub.

Tervislike toimetulekustrateegiate leidmine stressiga toimetulemiseks võib aidata meil toime tulla nii füüsiliste kui ka vaimsete probleemidega. Kuigi enamik meist teab, et massaaž on fantastiline paljude füüsiliste probleemide lahendamiseks, tõestab ka teadus, et regulaarsel massaažil on muljetavaldav mõju meie vaimsele tervisele.

Regulaarse massaaži planeerimine igasse kuusse võib aidata muuta teie keha, vaimu ja produktiivsust. Siin on põhjused, miks:

Parem uni
Regulaarne piisav uni on iga terviserutiini oluline osa. Ilma selleta oleme vastuvõtlikumad mitmesugustele füüsilistele ja vaimsetele probleemidele. Kuigi töökoha massaaž ei ole loodud teid kohapeal unistustemaale saatma, võivad suurenenud vereringe, südame löögisageduse langus ja lõdvestunud lihased aidata teil kergemini ja kauem magada.

Depressioonisümptomite leevendamine
Teadlased analüüsisid 17 kliinilist uuringut, et näha, kas massaažiteraapia võib aidata leevendada depressiooni sümptomeid. Nad leidsid, et igal üksikul uuringul oli positiivseid tulemusi depressiooni ja ärevuse sümptomite leevendamisel.
Pange tähele: kui teil on depressioon või vajate kellegagi rääkimiseks abi, on massaaž teie abistamise arsenali osa, kuid ei asenda kunagi professionaalset abi ja nõuandeid. Palun küsi abi.

Edendab heaolutunnet ja sidet
Oksütotsiini tuntakse kui “armastuse” või “kallistamishormooni”. Kui inimesed suhtlevad füüsiliselt, puudutavad, kallistavad või loovad sidet, vabaneb oksütotsiin, mis soodustab sügavat heaolu, kerguse ja mugavuse tunnet.
Massööri asjatundlik puudutus paneb selle hormooni ohutult voolama.

Madalam stressitase
Kortisool on “stressihormoon”. Kui see on vabalt voolab, tunneme end kurnatuna, ärevana ja pinges. Pikaajaline stress ja kõrgenenud kortisoolitase võivad põhjustada mitmeid muid probleeme. On tõestatud, et massaaž vähendab kortisooli taset kuni 30 protsenti. Seejärel toetab see teie keha ärevusega loomulikult võitlemisel.

Tunne end värskena ja energilisena
Elamine mistahes vaimse tervise probleemiga on kurnav. Võib tunduda võimatu isegi end hommikul voodist välja tirida, rääkimata selge peaga töötamisest. Kuna massaaž parandab vereringet, tunnete end energilisemana ja keskendunumana, hajub väsimuse ja letargia tunne.

Suurendab loomulikult serotoniini ja dopamiini taset
Paljud antidepressandid suurendavad ajus serotoniini taset. Teadlased on avastanud, et massaaž võib suurendada nii serotoniini kui ka dopamiini taset umbes 30 protsenti, andes meile loomuliku meeleolu tõusu.

Rahusta oma meelt
Lisaks füüsilistele muutustele, mida massaaž võib põhjustada, võib töökoormusest isegi 15-minutilise pausi võtmine aidata teie aju taastada ja sügavalt sisse hingata. Võimalus oma laua tagant eemale astuda võib anda teile perspektiivi, nii et naasete oma ülesannete juurde värske vaimu ja kehaga.

Oluline on läheneda vaimsele tervisele terviklikult. Pole olemas ühtset lahendust ega maagilist tabletti, mis saaks kõike kohe paremaks muuta. Kuid õppimine aeglustama, enda eest hoolitsema ja tasakaalu leidma on suurepärane algus. Regulaarne massaaž, mis on osa terviklikust tervise ja heaolu fookusest, võib muuta väga palju.

Allikas: https://www.physiobydesign.co.nz/blog/2020/4/14/the-mental-health-benefits-of-massage

Airi Värnik: kerget meelt!

21. veebruar 2024

Airi Värnik, Tallinna Ülikooli vaimse tervise emeriitprofessor
Ilmunud Postimehes 10. oktoobril 2021

Me ise koome oma elu mustri. Tegelikult algab kõik sellest, kuidas me iseendasse suhtume. Kas me ütleme endale: «ma olen kole, keegi ei armasta mind, mu tulevik on tume» või «ma astun hommikul parema jalaga voodist, veendun peegli ees, et mu näos on päris naeratus, see, mis ulatub silmanurkadesse ja südamessegi, ning alustan päeva valmisolekus võtta vastu see, mida elu pakub». Seejuures on hea meenutada, et olla sündinud on eriline šanss ja et elu on triibuline, lainetav ning see ongi huvitav, kuniks pole eluohtlik.

Keda oma päevadesse ja öödesse kaasa võtta? Muidugi inimesi, kelle seltsis me tunneme ennast hästi ja kes on usaldusväärsed. Sõpru tulekski otsida eesmärgipäraselt, meil on vaja sõpru erinevate teemade jaoks.
Me vajame inimest, kellele mured ära rääkida ja tundeid vahendada, ning vajame ka kedagi, kes aitab olukordi lahti harutada. Või siis kellega koos südamest naerda, kellega koos matkata, kellega sõneleda ja leppida, kellega lembusi vahetada. Ja kõige tähtsam – kellega me saame olla mina ise. Väga harva saab neid vajadusi rahuldada üks ja seesama inimene.

Kui vältimine pole võimalik, siis on teine viis suhtlemiseks inimestega, kes tunduvad mürgised. Me võime püüda mõista inimese käitumise põhjusi.

Me kõik oleme kogenud, et on inimesi, kellega suhtlemine paneb meid halvasti tundma. Enamasti on teada, mis on see, mis niinimetatud mürgiste inimeste juures ebameeldivalt, isegi raskesti talutavalt mõjub, aga on ka neid, kes nagu polegi «pahad», kuid mõjuvad raskelt. Kunstiteosed, mütoloogia ja esoteerika räägivad vampiirinimestest. Me ei saa siiski kedagi nimetada totaalselt mürgiseks, küllap see on konkreetne inimene-inimene-suhe.

Kui vältimine pole võimalik, siis on teine viis suhtlemiseks inimestega, kes tunduvad mürgised. Me võime püüda mõista inimese käitumise põhjusi, teada, et igal inimesel on ka helge pool, kui see vaid üles leida. Või siis ka andestada ning olla kogemuse eest tänulik.

Meie heaolutase sõltub sellest, kuidas meie meel meile osaks langevaid sündmusi vastu võtab, millise tähenduse ta neile annab, kuidas ta neid interpreteerib. Muretseda ja järeldusi teha enne, kui fakte pole piisavalt, on ebasõbralik nii enda kui teiste suhtes. Analüüsiv sõber saab siin abiks olla.

Depressiooni ravi teeb kättesaadavamaks tasuta eneseabiprogramm iFightDepression

4. oktoober 2023

Paljud depressiooni all kannatavad inimesed ei saa eri põhjustel vajalikku ravi, olgu siis puuduliku diagnostika või ravi kättesaadavuse tõttu. Euroopa liidu terviseprogrammi toel tegutsev rahvusvaheline ühendus European Alliance Against Depression (EAAD) kaasab depressiooniga toimetulekuks kohalikke kogukondi ja võimaldab inimestel teaduslikult tõestatud veebipõhise eneseabiprogrammi iFightDepression (iFD) toel oma depressiooni ise juhtida. Kümne Euroopa riigi esindajatest koosnev konsortsium on ligemale kolm aastat viinud ellu projekti, mille eesmärk on depressiooni ja suitsidiaalse käitumisega patsientide hooldust ja ravi parandada. Programm on tõlgitud 22 keelde, sealhulgas eesti keelde. Tasuta tööriista saab kasutada igaüks endale sobival ajal ja kohas. Programm sobib neile, kellel on depressiooni ilmingud või kerge kuni mõõdukas depressioon. Igal kasutajal on isiklik sissepääs ja oma juhendaja. Nii saab inimene ise enda aitamiseks palju ära teha.

Euroliidu depressioonispetsialistid kohtusid plenaaristungil Eestis

Ulrich Hegerl ja Katariina Schnitzbahn (Foto: Urmas Luik)

European Alliance Against Depression (EAAD) projekti EAAD-Best plenaaristungil Pärnus (25.09.2023) esindas meie riiki Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituut (ERSI) – ühendus, mis on juba üle 20 aasta olnud Eesti esindaja EAAD projektides. Konsortsiumi, millesse kuuluvad kümne Euroliidu riigi depressioonispetsialistid, juhib Frankfurti ja Leipzigi Ülikoolide psühhiaatriakliinikute professor dr Ulrich Hegerl. Tervisekliinikuga seotud inimestest kuuluvad EAAD-Best Eesti tiimi Rainer Mere, Airi Värnik, Merike Sisask ja Peeter Värnik.

Süsteemne sekkumine neljal tasandil

EAAD kasutab depressiooni tõrjumiseks kogukonnapõhist 4-tasandilist sekkumismudelit, mida on järk-järgult edasi arendatud. ERSI on kõigis neljas EAAD rahvusvahelise depressiooniteemalises projektis (EAAD, OSPI-Europe, PREDI-NU ja EAAD-best) kaasa löönud. EAAD 4-tasandilist depressioonivastast kontseptsiooni on esile tõstetud WHOs ja Euroopa Komisjoni vaimse tervise rohelises raamatus. Seda on praeguseks edukalt rakendatud enam kui 120 piirkonnas 15 riigis Euroopas ja väljaspool seda. Projekti raames läbiviidavad tegevused on üles ehitatud neljale sihtrühmale ja võrgustikutööle saavutamaks sünergiaefekti. Eesmärgiks on teadmiste jagamine depressiooni õigeaegseks märkamiseks, raviks ja suitsiidikäitumise ennetamiseks.

Perearstid ja nende meeskonna liikmed: käsitletakse depressiooni äratundmist ja ravi ning suitsidaalse tendentsi märkamist esmatasandi arstiabi keskkonnas. Mudeli selle tasandiga liitub iseseisev osa – internetipõhine juhendatud eneseabiprogramm iFightDepression abistamaks konkreetset patsienti.
Laiem avalikkus, kogukond ja meedia: parandamaks üldsuse depressiooniteadlikkust ja mõjutamaks depressiooni ravi suhtes soosivaid hoiakuid.
Esmatasandil abistajad ehk väravahoidjad paljudelt erialadelt: meedikud, nõustajad, õpetajad, hooldus-, noorsoo-, ja sotsiaaltöötajad, apteekrid, politseinikud, meedia, vaimulikud jm.
Patsiendid, kõrge riskiga rühmad ja nende lähedased: nii patsiendi enda kui lähedaste eneseabiga seotud tegevused.

I Fight Depression iFD eneseabiprogramm aitab sümptomitega toime tulla

Projekti teine osa, juhendatud eneseabiprogramm I Fight Depression (iFD), baseerub kognitiiv-käitumusliku teraapia (KKT) elementidel. Eneseabiprogrammi saab kasutada tasuta ning selle eesmärk on aidata depressiooni haigestunud inimesel oma sümptomitega toime tulla. Tervenemise protsessi toetab ja juhendab vastava koolituse läbinud perearst või vaimse tervise spetsialist. iFD eneseabiprogramm seab eesmärkideks:

aidata depressiooniga patsientidel depressiooni nõiaringi mõista ja ära tunda;
aidata õppida oskusi, et teha rahulikus tempos muudatusi nõiaringi katkestamiseks;
suunata kahjulikke mõtteid ära tundma ja käitumist muutma;
aktiveerida patsiente meeldivaid tegevusi harrastama;
julgustada saavutama enesekindlust ja -tõhusust;
arendada oskusi depressiooniga toimetulekuks.

Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi asutaja ja juhtivteaduri, psühhiaatria professor Airi Värniku sõnul on iFD suurepärane metoodika, kuna tõmbab abivajajat ennast oma tervenemise protsessi kaasa, tunnustab tema enda ressursse, varustab oskustega tuleviku jaoks evides seejuures võimalust nõu pidada professionaalist juhendajaga. Samas lühendab see perearstide tiimi ja psühholoogide ajakulu ühele patsiendile, rohkem inimesi saab vaimse tervise abi.

Airi Värnik (Foto: Urmas Luik)

Projekt on olnud edukas Projekti viimase, plenaarkoosoleku ülesanne oli üle vaadata protsessi tulemuslikkus. Järgneva poole aasta jooksul toimub andmete analüüs ja seejärel kirjastamine. Professor Värnik rõhutab: “Ei saa siiski unustada, et väljapääs depressiooni epideemiast on sügaval: elukorralduses, hingehariduses, suhtekultuuris, loodusläheduses, maailmatunnetuses, tegelikes väärtustes, mis tõkestaksid depressiivse mõttelaadi tekke juba eos.” “Üldiselt võib öelda, et sihtrühmi on ulatuslikult kõnetatud, tagasiside on olnud soodne, teadlikkus on süvitsi suurenenud,” sõnab Värnik, “Spetsialistidel on enam valmidust ja teadmisi depresssivset sümptomaatikat märgata ja suitsiidse inimesega tegeleda. On potentsiaal jätkata: rohujuure tasandilt tippudeni, hoides jätkuvalt koos hulgaliselt tekkinud kohalikke kogukondi, väravahoidjaid ja huvigruppe. iFD kasutajaid on sadades.” Sotsiaalministeeriumil on kavas toetada iFD juhendajate väljaõpet ja meetodi jätkuvat kasutamist üle-Eesti. iFD rakendamisest huvitatud võivad juba praegu pöörduda projekti koordinaatori Rainer Mere poole, et teatada oma soovist saada juhendajaks või saada iFD rakendus oma depressiooni leevendamiseks. Kontakt: rainer@rainermere.ee. Allikaid: www.EAAD.net https://eaad-best.eu https://ifightdepression.com http//tervisekliinik.ee/ Pärnu Postimees. Pärnus kogunesid depressiooni vastu võitlemise tipud. 29. sept 2023, Merle Rallmann, ajakirjanik Depressioonil on mitu nägu. Airi Värnik. Kirjastus Hea Lugu, 2022. Peatükid 1.2 ja 4.4.

AIRI VÄRNIK ⟩ Suitsiid on sotsiaalne fenomen ning poliitika kujundamise kõva argument. Postimees. Arvamus, 10. sept 2023

11. september 2023

10. septembril tähistame ülemaailmset suitsiidiennetuse päeva aastast 2003 Rahvusvahelise Suitsiidiennetuse Assotsiatsiooni (IASP) eestvõttel ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toetusel.
Suitsiidiennetuse päeval rõhutatakse riigi vastutust elamisväärse elu tagamise eest.
Suitsiidiennetus on Eestis suudetud ulatuslikult toimima panna.

Hinnanguliselt sooritab maailmas keegi suitsiidi iga 40 sekundi järel või teisiti öeldes 3000 suitsiidi iga päev. Igal aastal lahkub suitsiidi läbi üle 800 000 inimese. Igale suitsiidile eelneb reeglina rida suitsiidikatseid. Suitsiidsus on ränk mure lähedastele ning koorem riigile ja rahvale, kirjutab suitsiidiuurija Airi Värnik.

Suhtumisel suitsiidi on lai skaala: räigest hukkamõistust kuni mõistva toetamiseni. Kiriku sanktsioonid ahistasid lahkunu matuste rituaali ja lähedasi ning praeguseni on vähemalt 20 riigis üle maailma enesetapp endiselt kriminaalkuritegu. Isegi Inglismaal dekriminaliseeriti suitsiid alles 1961. aastal, nii et suitsiidikatse sooritanu ei pea enam karistust kandma ja tema lähedased vastutama.

Tänapäeval valitseb arenenud maades seisukoht, et surmasoov võib olla enamikul juhtudest ähmastunud vaimse tasakaalu häire tõttu, millest johtuvalt on tekkinud surmasoov kui väljapääs lahendamatuna näivast olukorrast. Elutahe suure tõenäosusega taastub, kui inimesel abistataks mobiliseerida oma sisemised jõud ning leevendada keskkonna riskitegureid. Inimesele tuleb pakkuda võimalus tervenemiseks. Liiati on sageli just nii, et suitsiidimõtetega inimene on ambivalentne, ta soovib samaaegselt nii surra, kui soovib, et tal aidatakse ellu jääda.

Paradigma muutust kinnitab asjaolu, et 1960. aastal loodi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) heakskiidul Rahvusvaheline Suitsiidiennetuse Assotsiatsioon (IASP), mis juhib ülemaailmset foorumit arendamaks strateegiaid, et lõpptulemusena vähendada enesetappude ja suitsiidse käitumise esinemissagedust. Assotsiatsiooniga on tänaseks liitunud üle 80 riigi üle maailma, toimuvad kõrgetasemelised regulaarsed üritused. Muuseas, allakirjutanu on olnud valitud IASPi asepresidendi ja ka presidendi nominendiks kolme lõppvooru jõudnud kandidaadi hulgas.

Üks IASPi suurüritustest ongi igal aastal 10. septembril tähistatav ülemaailmne suitsiidiennetuse päev, mis sel aastal tähistab oma 20. sünnipäeva deviisiga «Tegutsedes loome lootust». Seekord on rõhuasetus kollektiivsel tegevusel, teadvustamisel, et meie kõik – pereliikmed, sõbrad, töökaaslased, kogukonna liikmed, õpetajad, usujuhid, tervishoiutöötajad, poliitikud, ametnikud ja valitsused – saame kaasa aidata üksteise elujanu hoidmisele ja rõõmsa eluhoiaku kujundamisele. Anname lootust.

Siia kuulub täiendav küsimus, kellele kuulub inimese elu. Kas valitsusele, kes sõtta saadab, vanematele, kelle läbi ilma sünnitakse, arstile, kes otsustab, millal hingamisaparaat välja lülitada, timukale, kes nupule vajutab, Jumalale, kes on kõige algus ja lõpp, iseendale? On’s sündimise imes sündinu enda osalust? On meil vääramatu kohustus jätkata põlvkondade ahelat? Ei, ütelgem – pärlikeed.

Vastukaaluks on Nõukogude Liidus valitsenud seisukoht, mille järgi kõige tähtsama instinkti, eluinstinkti kõikumalöömine on märk üliraskest vaimuhaigusest ja nõnda suitsiidset inimest ka koheldi – psühhiaatriahaigla kinnine osakond ja pikaajaline raviskeem tugevate neuroleptikumidega. Nii oli see enne taasisesisvumist ka Eesti psühhiaatriahaiglates.

Psühholoogia ja sotsioloogia olid siis ebateadused, suitsiidsuse mitmetahulisust ei tajutud. Väljaspool psühhiaatriat oli suitsiiditeema tabu, andmeid suitsiidide kohta koguti hoolikalt üle Nõukogude Liidu, kuid need seisid eriti kindlas seifis salastatuna koos mõrva, katku ja koolera leviku andmetega.

Ülaltooduga seoses on sobilik meenutada suitsiiditeema Eestimaale toomise rõõme ja muresid. Nõukogudeajast allesjäänud õhkkonda ei olnud kerge sobitada tabuteemat – suitsiidi. Eraõigusliku teadusinstituudi registreerimiseks ei olnud siis veel vormi. Tähtsaid uksi sai kulutatud, oli uskumatust, irooniat ja pilget, aga ka siirast poolehoidu ja abikäsi. 1. veebruaril 1993. aastal oli inauguratsioon Magdaleena haigla saalis, külalisteks Rootsi õpetajad-rahastajad ja oma mõttekaaslased.

ERSI 10. aastapäeval, mil ülemaailmne suitsiidiennetuse päev kõlarikkalt loodi, oli ERSI pidulikul aktusel jumet, lisaks rahvusvahelisele ka kohalik tunnustus. Kõned sotsiaalministrilt Siiri Oviirilt, Marju Lauristinilt, õnnitlused tervishoiu juhtidelt, Tartu Ülikoolist jne. Kui sirvida sel puhul väljaantud ERSI artiklite kogumikku, paneb imestama kõrge tase ja interdistsiplinaarsus.

Vastustan arvamuse, mida esitati Pere Sihtasutuse skandaali puhul, nagu teadustegevuse õigus peaks kuuluma vaid suurtele institutsioonidele. ERSI näitel saab väita, et ka kammerlikul teadus- ja arendusasutusel võib olla tugev potentsiaal, kusjuures väljund ühe töötaja kohta ületab kindlasti suurte institutsioonide toodangut ja on tunduvalt kuluefektiivsem.

ERSIst on kiiresti välja kujunenud rahvusvaheliselt otsitud partner nii teadus- kui ka teadus-administratiivses tegevuses. Meilt on välja kasvanud doktorikraadiga spetsialiste ja kõrgkoolide professoreid, ERSI teadurite osalusega teadusartiklite tsiteeringute arv on kõrge. Hetkeseisu ilmestab näiteks see, et jätkuvalt on töös kohalikud ja rahvusvahelised projektid, sh Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont.

Rõõm, et ERSI-l on õnnestunud suitsiidi preventsioon Eestis ulatuslikult toimima panna ja ka poliitikatesse integreerida. Rõõmustab suitsiidikordaja kindel langus kolme viimase aastakümne jooksul.

Aleksitüümia ja interotseptsioon ehk: Mis seos on kehaliste aistingute ja emotsioonide tundmise vahel?

23. august 2023

Foto: Andrea Piacquadio
Tekst: Ande Etti

Mis on aleksitüümia?

Terminit aleksitüümia kasutatakse kirjeldamaks raskusi isiklike emotsioonide äratundmisel ja kirjeldamisel. Aleksitüümia ei tähenda, et inimesel pole emotsioone, vaid seda, et tal on keeruline selgusele jõuda, mis emotsiooni ta täpselt tunneb. Raskusi on ka selle kogemuse sõnastamisel.

Mis on interotseptsioon?

Interotseptsioon on taju, mis võimaldab meil saada infot meie keha sees toimuvast (nt puperdav süda, tühi kõht, iiveldus, külm-palav jne).

Aju kasutab seda infot meie kehast, et saada aimu selle kohta, mis meiega toimub – oleme me näljased, ärevil, väsinud, haiged, elevil, ärritunud jne. Saades informatsiooni kehast, aitab aju inimesel aru saada, mis emotsiooni ta tunneb.

Mis neid ühendab?

Aleksitüümia on n-ö kattetermin. Interotseptsioon on aleksitüümia all peituv neurobioloogiline põhjus. Meie interotseptsiooni taju annab meile hädavajalikke viiteid meie emotsionaalse seisundi kohta. Seega ei saa emotsioonide mõistmise probleemiga (aleksitüümia) tegeleda, kaasamata interotseptsiooni arendamist.

Tõenäolisemalt võib rohkem raskusi oma emotsioonide tunnetamisel olla neil inimestel, kel esineb teisigi sensoorse info töötlemise eripärasid (alatundlikkust või ülitundlikkust stiimulile). Näiteks on sensoorse tundlikkuse raskuseid teistest enam mitte-neurotüüpilistel inimestel, nt autistidel ja neil, kel on ATH.

Valik interotseptsiooni meelt arendavatest tegevustest:

Mindfulness e teadvelolek
Emotsioonidega seotud mängud
Hingamisharjutused
Jooga
Sotsiaalsed lood (need on sellised spetsiaalsed “elu selgitavad” jutukesed lastele, mida tegevusteraapias sageli kasutatakse)
Temperatuuri tajumisega seotud tegevused
Mäng või arutelu: Kuidas emotsioonid end kehas tunda annavad?
Ergutavad tegevused
Visuaalsed abivahendid (nt päevaplaanid jm)
Rasket füüsilist pingutust nõudvad tegevused (arendavad propriotseptsiooni, teist tohutult olulist taju eneseregulatsioonis)

See loetelu ei ole kaugeltki mitte täielik.

Loetelust selgub ka, miks ma panen lastega teraapias sageli nii suurt rõhku erinevatele teadvelolekuga seotud mängudele, harjutustele ja võtete õppimisele ning soovitan täiskasvanutele ka väga sageli vastavaid tegevusi.