Airi Värniku menukast depressiooniteemalisest raamatust on ilmunud kordustrükk! Emeriitprofessor Airi Värnik on pikaajalise kogemusega kliiniline psühhiaater ja kahe doktorikraadiga teadlane. Tema vaade depressioonile ja selle ravile on avar.

Olete oodatud Tervisekliinikusse praktilisse töötuppa, kus saate sissejuhatava ülevaate hiina meditsiini olemusest ning mõnedest QiGongi harjutustest. 2. oktoobril 2024 kell 18-19.

Qigong treeningud Tervisekliinikus Nõmmel teisipäeviti kell 18.00-19.30. Juhendab Liivi Lents. Loe tema tutvustust siit.

Kui ma väike olin, siis mõtlesin enda jaoks välja, mis on naiseks ja mehest olemise kõige ebameeldivamad küljed. Naine: peab sünnitama - halb. Mees: peab sõjaväkke minema - halb.

Rainer Mere MENTBEST projekti töötoas, mis toimus 26. märtsil, keskendusime peamiselt depressiooni ja suitsidaalse käitumise teemadele ning arutasime, kuidas toetada inimesi, kes seisavad silmitsi nende väljakutsetega. Koostöös ekspertide ja [...]

Angelica Tatter Seos füüsilise ja vaimse tervise vahel on hästi teada ja hästi uuritud. Lõppude lõpuks on võimatu omada üht ilma teiseta. Stress võib avaldada tohutut mõju meie heaolu mõlemale aspektile ja meie tavapärases igapäevaelus ei ole [...]

Me vajame inimest, kellele mured ära rääkida ja tundeid vahendada, ning vajame ka kedagi, kes aitab olukordi lahti harutada. Või siis kellega koos südamest naerda, kellega koos matkata, kellega sõneleda ja leppida, kellega lembusi vahetada. Ja [...]

Paljud depressiooni all kannatavad inimesed ei saa eri põhjustel vajalikku ravi, olgu siis puuduliku diagnostika või ravi kättesaadavuse tõttu. Euroopa liidu terviseprogrammi toel tegutsev rahvusvaheline ühendus European Alliance Against [...]

Hinnanguliselt sooritab maailmas keegi suitsiidi iga 40 sekundi järel või teisiti öeldes 3000 suitsiidi iga päev. Igal aastal lahkub suitsiidi läbi üle 800 000 inimese. Igale suitsiidile eelneb reeglina rida suitsiidikatseid. Suitsiidsus on ränk [...]

Terminit aleksitüümia kasutatakse kirjeldamaks raskusi isiklike emotsioonide äratundmisel ja kirjeldamisel. Aleksitüümia ei tähenda, et inimesel pole emotsioone, vaid seda, et tal on keeruline selgusele jõuda, mis emotsiooni ta täpselt tunneb. [...]