GLP-1 ravimite mõju elueale ja dementsusriskile. Professor Toomas Toomsoo, Confido sisekliiniku juht ja neuroloog, FB postitusest 29.aprillil

Semaglutid ja teised samalaadsed ravimid ( GLP1) on viimaste aastate meditsiinihitiks.Diabeet paraneb, kilod tulevad alla, süda peab paremini vastu. Aga värske Johns Hopkinsi uuring, mis hõlmas ligi 65 000 patsienti, lisab sellele eduloole ühe ebamugava märkuse. Selgub, et inimestel, kes neid ravimeid võtavad, esineb dementsust ja Alzheimerit kaks korda sagedamini kui neil, kes ei võta. 2,6 protsenti versus 1,3 protsenti, kümneaastase jälgimisaja jooksul.

Esmapilgul kõlab see hirmutavalt. Aga siis tuleb teine number: suremus oli GLP-1
kasutajatel peaaegu poole väiksem – 3,9 protsenti võrreldes 8,2 protsendiga.
Uurijad nimetavad seda ellujäämise paradoksiks. Ravim ei tee ajule midagi halba. Ta
lihtsalt hoiab keha kauem käigus. Ja mida kauem inimene elab, seda suurem on
tõenäosus, et mõni neuroloogiline haigus jõuab tema juurde enne surma. Need, kes
oleks varem läinud südameinfarkti või neerupuudulikkuse tõttu seitsmekümnendates,
elavad nüüd kaheksakümnendatesse. Ja kohtuvad seal asjadega, millega nad muidu
poleks pidanud kohtama.

Mind paneb see mõtlema. Me kipume rääkima eluea pikendamisest nii, nagu oleks see üheselt mõistetav võit. Rohkem aastaid, parem. Aga keegi ei küsi tegelikult, millised need lisaaastad on. Kas inimene, kes elab üheksakümneselt hooldekodus, ei mäleta enam oma laste nimesid ja ei saa aru, kus ta on – kas tema on ikka võitnud midagi sellega, et ta süda peab veel vastu.

Kellegi vanaisa suri seitsmekümne kaheksaselt infarkti, kiiresti, kodus. Kurb. Kellegi
vanaema elas üheksakümne kaheni, viimased seitse aastat dementsusega. Ma ei tea, kes neist sai parema tehingu. Uuring näitab veel ühte asja, mis annab mõtlemisainet: üle kaheksakümneaastastel ei olnud GLP-1 ravimitest enam mingit kasu. Ei suremuse poolest, ei muu poolest. Mis tähendab, et kui sa võtad seda ravimit kuuekümneselt, siis võib-olla ostad sa endale mõned aastad – aga need aastad pole pruugitavalt need, mida sa endale ette kujutasid.

Meditsiinil läheb hästi keha päästmisega. Ajuga ei lähe nii hästi. Ja kuni see lõhe püsib, ei ole ravim, mis pikendab elu, automaatselt ravim, mis pikendab kvaliteetset elu!

Põhineb artiklil: Judy George, “What a New Study Shows About Brain Health and GLP-1 Drugs”, MedPage Today, 20. aprill 2026. Uuring esitati American Academy of
Neurology aastakonverentsil Chicagos; juhtivautor Isaac Thorman, Johns Hopkinsi
Ülikooli meditsiinikool