See oli rõõmustav sündmus, mis tähendas, et ka meie kõrgetasemelised meditsiiniringkonnad tunnevad muret väära ravimite kasutuse suhtes. Kõne all olidki ravimite kõrvaltoimed ja koostoimed, mis haiguste ravimise asemel võivad organismile kahju tuua. Kui tarvitada samaaegselt erinevaid ravimeid, on võimalus, et need ravimid koostoimes kas kahjustavad organismi ettearvamatul kujul või suurendavad mõne ravimi toimet või nõrgendavad toimet nii et oodatav ravi tulemus jääb saamata.
Eestis kirjutatakse aastas 8 miljonit retsepti, esikohal muidugi südame-veresoonkonda toimivad ravimid, kuid juba kolmandal kohal on närvisüsteemi ravimid. Kui Eestis määratakse ravimeid üldiselt vähem kui Skandinaaviamaades, siis südame rütmihäirete ravimeid kolm korda enam. Haigekassa dokumentidest nähtub, et mõnele patsiendile on välja kirjutatud 5-7-9 või enamgi ravimit ühel päeval sisse võtmiseks. Uuringud näitavad, et 50% ravimitest ei kasutata korrektselt.
Välja on töötatud ravimite koostoime andmebaasid (SFINX jt), mille kasutamisel võib vältida omavahel ebasobivate ravimite määramist, kuid see võtaks vastuvõtu aega, pealegi ei ole Eestis SFINX veel kasutusel. Problemaatilised on ka uued ravimid, mille olemus ei ole pikemas perspektiivis vaatamata algsetele uuringutele väga täpselt teada. Nende tähis on ümberpööratud must kolmnurk. Meie arstid paistavd silma sellega, et nende poolt Ravimiametile teatatud kõrvaltoimete juhte on väga vähe.
Apteekrid avaldasid sooovi, et inimesed võiksid pöörduda enam apteekri kui spetsialisti poole, mitte käsitleda apteekrit kui müüjat. Ka arstidele oli etteheiteid lohakalt kirjutatud retseptide suhtes.
Allakirjutanu sai ainet tõekspidamisele, et mittemedikamentoosne ravi peaks olema esimene valik, kui häire ei ole suur ning et mittemedikamentoosne ravi, sealhulgas elustiili soovitused, peaksid alati kuuluma ravi kompleksi, mis vähendaks ravimite vajadust ja parandaks tulemust.
Airi Värnik, arst
Tervisekliinikul oli 20. okt 2014 külas Ema Ksenja, Jeruusalemmas Õlimäel asuva Õigeusu Kloostri kõrgelt kvalifitseeritud nunn, kes jätkab kloostris oma erialalist tööd – psühholoogiline nõustamine, kuid nüüd juba täiendatud religioossete tõekspidamistega. Ta nõustab kliente peamiselt kirja teel inglise, eesti, saksa ja vene keeles. Ema Ksenja on sündinud Eestis, on elanud ja õppinud Saksamaal, Austraalias, Prantsusmaal mitmetes kõrgkoolides, viinud läbi vähiuuringuid ja praktiseerinud psühholoogilist nõustamist. Hedonistlik eraelu viis arusaamani selle mõttetusest. 50-aastaselt pöördus ta õigeusku ja 60-aastasena võeti ta vastu kloostrisse, kus on ta asunud 26 aastat. Ema Ksenja on peene huumorimeelega suurepärane vestleja, kõrge intellektiga, tunneb elu ja inimesi, on imetlusväärselt väsimatu, sõbralik ja abistava loomuga. Ema Ksenja psühholoogilist nõustamist soovijale on võimalik korraldada Tervisekliiniku kaudu.
Intervjuu Eesti Arsti vastutavale väljaandjale Siim Nahkurile. Eesti Arst 2014; 93(8):429–430.
Dr Kari Laine on Soome ja Rootsi meedikute seas enim kasutatud ravimite koostoimete andmebaasi SFINX üks asutajatest ning ravimite infosüsteemide Soome riiklik ekspert. SFINX jõuab sügisel eestikeelsena meie arstideni.
Mõned nopped artiklist:
Ravimite koostoimed selgitavad 10-20% ravimite kõrvaltoimetest .
Ravimite kooskasutamine võib kas vähendada või tugevdada ravimkomponentide toimet, kuid võib ka põhjustada (raske) terviserikke.
Enamat kui kolme samatoimelist ravimit kasutades suureneb risk hüppeliselt.
Arstid ei ole eriti hästi kursis teiste erialadega seotud ravimitega – koostoimeid alati ei tunta.
Ravimite raskeid kõrvaltoimeid (hospitaliseermisega!) esineb 6% väljakirjutatud retseptide koguarvust.
Eestis väljastati aastas üle 11 miljoni retsepti, seega üle 100 000 juhul põhjustati terviserike.
Arstid peaksid kõrvaltoimetest teatama Ravimiametile, kuid teevad seda harva. Nt. SSRI toimel seedetrakti verejooksust tavaliselt ei teatata.
Ravimite koostoime andmebaasid suudavad analüüsida kogu raviskeemi riskiprofiili ja teavitada sellest elektoonilise meeldetuletusena ka arsti. Kahjuks on Soomes reageerinud meeldetuletusele ja muutunud raviskeemi vaid 15-20% arstidest.
Dr Airi Värnik kirjutab ajalehe Maaleht artiklis, et traditsiooniline meditsiin on inimest ja tema tervist alati tervikuna käsitlenud. Mõjutati küll erinevalt teatud tervisehäirete nüansse, kuid terviklikkuse printsiip jäi valitsema.
Organismi terviklikkuse printsiip on peavoolus üsna kaduma läinud. See juhtus siis, kui jõukus majja tuli, kui oli võimalik hakata keha toimimist täpsemalt uurima.
Loe lähemalt siit.
Alkohol kui kehalisi haigusi tekitav meditsiiniline probleem on aeg-ajalt meedias käsitlust leidnud, kuid piisava tähelepanuta on jäänud alkoholi tarvitamisega paratamatult kaasnevad psühholoogilised kahjustused, mis kulgevad hiilivalt ja muudavad aja jooksul inimese iseloomu tundmatuseni.
Ajalehes Postimees avaldatud artikliga saab lähemalt tutvuda siin.
15. aprillil oli LC Tallinn Kristiine oma traditsiooniliste huvitavate inimestega kohtumiste raames külas Tervisekliinikus Nõmmel.
Kohtumisel rääkis kliiniku juhatuse liige Airi Värnik külalistele suitsidaalsest käitumisest ja selle ennetamise võimalusest ning juhatuse liige Merike Sisask tervisekliiniku ideoloogiast ja seal pakutavatest teenustest
8. aprillil 2014. a toimus tervisekliinikus Nõmme perearstide ja pereõdede, Nõmme Linnaosa Valitsuse ja tervisekliiniku ühine kohtumine.
Kohtumise eesmärk oli saada omavahel tuttavaks, arutleda koostöö ja parema infovahetuse ning meditsiiniinfo avaldamise võimaluste üle Nõmme Sõnumites.
Nõmme sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Viire Saar ning lastekaitse spetsialist Kati Valma kõnelesid põgusalt hooldusõiguse, alkoholi, vaimse tervise, lähisuhtevägivalla, pereõdede poolt riskirasedate ja väikelaste järelevalve, koostöö jm teemadel.
Airi Värnik pidas põhiettekande täiendmeditsiini viljelevast tervisekliinikust ja Merike Sisask tutuvustas teemat „Juhendatud eneseabiprogramm kerge ja mõõduka depressiooniga toimetulekuks“.
Tervisekliiniku põhimaja Nõmmel Õie 37 on nüüd renoveeritud, 6. dets oli lahtiste uste päev rohkete armsate külalistega. Siit leiad voldiku teemade ja tegijatega.
Vananedes muutub nn halb kolesterool vajalikuks mälufunktsiooni säilitamisel. Bristoli Ülikoolis tehtud loomkatsetes ilmnesid õpivõime ja mälu langus teatud statiinide rühma kuulvate preparaatide kasutamisel. FDA uuringud tõestasid, et ’halba’ kolesterooli langetava ravi statiinidega ärajätmisel paranes mälu kiiresti. (Allikas: PLoS ONE, 2013; 8: e75467).
Airi Värnikult on ilmunud Maalehes artikkel “Kuidas alustada päeva?”.
Loe artiklit allolevast failist “Kuidas alustada päeva?”.
Kuidas alustada päeva?
