Depressiooni ravi teeb kättesaadavamaks tasuta eneseabiprogramm iFightDepression
4. oktoober 2023
Paljud depressiooni all kannatavad inimesed ei saa eri põhjustel vajalikku ravi, olgu siis puuduliku diagnostika või ravi kättesaadavuse tõttu. Euroopa liidu terviseprogrammi toel tegutsev rahvusvaheline ühendus European Alliance Against Depression (EAAD) kaasab depressiooniga toimetulekuks kohalikke kogukondi ja võimaldab inimestel teaduslikult tõestatud veebipõhise eneseabiprogrammi iFightDepression (iFD) toel oma depressiooni ise juhtida.
Kümne Euroopa riigi esindajatest koosnev konsortsium on ligemale kolm aastat viinud ellu projekti, mille eesmärk on depressiooni ja suitsidiaalse käitumisega patsientide hooldust ja ravi parandada.
Programm on tõlgitud 22 keelde, sealhulgas eesti keelde. Tasuta tööriista saab kasutada igaüks endale sobival ajal ja kohas. Programm sobib neile, kellel on depressiooni ilmingud või kerge kuni mõõdukas depressioon. Igal kasutajal on isiklik sissepääs ja oma juhendaja. Nii saab inimene ise enda aitamiseks palju ära teha.
Euroliidu depressioonispetsialistid kohtusid plenaaristungil Eestis
Ulrich Hegerl ja Katariina Schnitzbahn (Foto: Urmas Luik)
European Alliance Against Depression (EAAD) projekti EAAD-Best plenaaristungil Pärnus (25.09.2023) esindas meie riiki Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituut (ERSI) – ühendus, mis on juba üle 20 aasta olnud Eesti esindaja EAAD projektides.
Konsortsiumi, millesse kuuluvad kümne Euroliidu riigi depressioonispetsialistid, juhib Frankfurti ja Leipzigi Ülikoolide psühhiaatriakliinikute professor dr Ulrich Hegerl. Tervisekliinikuga seotud inimestest kuuluvad EAAD-Best Eesti tiimi Rainer Mere, Airi Värnik, Merike Sisask ja Peeter Värnik.
Süsteemne sekkumine neljal tasandil
EAAD kasutab depressiooni tõrjumiseks kogukonnapõhist 4-tasandilist sekkumismudelit, mida on järk-järgult edasi arendatud. ERSI on kõigis neljas EAAD rahvusvahelise depressiooniteemalises projektis (EAAD, OSPI-Europe, PREDI-NU ja EAAD-best) kaasa löönud.
EAAD 4-tasandilist depressioonivastast kontseptsiooni on esile tõstetud WHOs ja Euroopa Komisjoni vaimse tervise rohelises raamatus. Seda on praeguseks edukalt rakendatud enam kui 120 piirkonnas 15 riigis Euroopas ja väljaspool seda.
Projekti raames läbiviidavad tegevused on üles ehitatud neljale sihtrühmale ja võrgustikutööle saavutamaks sünergiaefekti. Eesmärgiks on teadmiste jagamine depressiooni õigeaegseks märkamiseks, raviks ja suitsiidikäitumise ennetamiseks.
Perearstid ja nende meeskonna liikmed: käsitletakse depressiooni äratundmist ja ravi ning suitsidaalse tendentsi märkamist esmatasandi arstiabi keskkonnas. Mudeli selle tasandiga liitub iseseisev osa – internetipõhine juhendatud eneseabiprogramm iFightDepression abistamaks konkreetset patsienti.
Laiem avalikkus, kogukond ja meedia: parandamaks üldsuse depressiooniteadlikkust ja mõjutamaks depressiooni ravi suhtes soosivaid hoiakuid.
Esmatasandil abistajad ehk väravahoidjad paljudelt erialadelt: meedikud, nõustajad, õpetajad, hooldus-, noorsoo-, ja sotsiaaltöötajad, apteekrid, politseinikud, meedia, vaimulikud jm.
Patsiendid, kõrge riskiga rühmad ja nende lähedased: nii patsiendi enda kui lähedaste eneseabiga seotud tegevused.
I Fight Depression iFD eneseabiprogramm aitab sümptomitega toime tulla
Projekti teine osa, juhendatud eneseabiprogramm I Fight Depression (iFD), baseerub kognitiiv-käitumusliku teraapia (KKT) elementidel. Eneseabiprogrammi saab kasutada tasuta ning selle eesmärk on aidata depressiooni haigestunud inimesel oma sümptomitega toime tulla. Tervenemise protsessi toetab ja juhendab vastava koolituse läbinud perearst või vaimse tervise spetsialist.
iFD eneseabiprogramm seab eesmärkideks:
aidata depressiooniga patsientidel depressiooni nõiaringi mõista ja ära tunda;
aidata õppida oskusi, et teha rahulikus tempos muudatusi nõiaringi katkestamiseks;
suunata kahjulikke mõtteid ära tundma ja käitumist muutma;
Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi asutaja ja juhtivteaduri, psühhiaatria professor Airi Värniku sõnul on iFD suurepärane metoodika, kuna tõmbab abivajajat ennast oma tervenemise protsessi kaasa, tunnustab tema enda ressursse, varustab oskustega tuleviku jaoks evides seejuures võimalust nõu pidada professionaalist juhendajaga. Samas lühendab see perearstide tiimi ja psühholoogide ajakulu ühele patsiendile, rohkem inimesi saab vaimse tervise abi.
Airi Värnik (Foto: Urmas Luik)
Projekt on olnud edukas
Projekti viimase, plenaarkoosoleku ülesanne oli üle vaadata protsessi tulemuslikkus. Järgneva poole aasta jooksul toimub andmete analüüs ja seejärel kirjastamine.
Professor Värnik rõhutab: “Ei saa siiski unustada, et väljapääs depressiooni epideemiast on sügaval: elukorralduses, hingehariduses, suhtekultuuris, loodusläheduses, maailmatunnetuses, tegelikes väärtustes, mis tõkestaksid depressiivse mõttelaadi tekke juba eos.”
“Üldiselt võib öelda, et sihtrühmi on ulatuslikult kõnetatud, tagasiside on olnud soodne, teadlikkus on süvitsi suurenenud,” sõnab Värnik, “Spetsialistidel on enam valmidust ja teadmisi depresssivset sümptomaatikat märgata ja suitsiidse inimesega tegeleda. On potentsiaal jätkata: rohujuure tasandilt tippudeni, hoides jätkuvalt koos hulgaliselt tekkinud kohalikke kogukondi, väravahoidjaid ja huvigruppe. iFD kasutajaid on sadades.”
Sotsiaalministeeriumil on kavas toetada iFD juhendajate väljaõpet ja meetodi jätkuvat kasutamist üle-Eesti.
iFD rakendamisest huvitatud võivad juba praegu pöörduda projekti koordinaatori Rainer Mere poole, et teatada oma soovist saada juhendajaks või saada iFD rakendus oma depressiooni leevendamiseks. Kontakt: rainer@rainermere.ee.
Allikaid:
www.EAAD.nethttps://eaad-best.euhttps://ifightdepression.comhttp//tervisekliinik.ee/
Pärnu Postimees. Pärnus kogunesid depressiooni vastu võitlemise tipud. 29. sept 2023, Merle Rallmann, ajakirjanik
Depressioonil on mitu nägu. Airi Värnik. Kirjastus Hea Lugu, 2022. Peatükid 1.2 ja 4.4.
