See oli rõõmustav sündmus, mis tähendas, et ka meie kõrgetasemelised meditsiiniringkonnad tunnevad muret väära ravimite kasutuse suhtes. Kõne all olidki ravimite kõrvaltoimed ja koostoimed, mis haiguste ravimise asemel võivad organismile kahju tuua. Kui tarvitada samaaegselt erinevaid ravimeid, on võimalus, et need ravimid koostoimes kas kahjustavad organismi ettearvamatul kujul või suurendavad mõne ravimi toimet või nõrgendavad toimet nii et oodatav ravi tulemus jääb saamata.
Eestis kirjutatakse aastas 8 miljonit retsepti, esikohal muidugi südame-veresoonkonda toimivad ravimid, kuid juba kolmandal kohal on närvisüsteemi ravimid. Kui Eestis määratakse ravimeid üldiselt vähem kui Skandinaaviamaades, siis südame rütmihäirete ravimeid kolm korda enam. Haigekassa dokumentidest nähtub, et mõnele patsiendile on välja kirjutatud 5-7-9 või enamgi ravimit ühel päeval sisse võtmiseks. Uuringud näitavad, et 50% ravimitest ei kasutata korrektselt.
Välja on töötatud ravimite koostoime andmebaasid (SFINX jt), mille kasutamisel võib vältida omavahel ebasobivate ravimite määramist, kuid see võtaks vastuvõtu aega, pealegi ei ole Eestis SFINX veel kasutusel. Problemaatilised on ka uued ravimid, mille olemus ei ole pikemas perspektiivis vaatamata algsetele uuringutele väga täpselt teada. Nende tähis on ümberpööratud must kolmnurk. Meie arstid paistavd silma sellega, et nende poolt Ravimiametile teatatud kõrvaltoimete juhte on väga vähe.
Apteekrid avaldasid sooovi, et inimesed võiksid pöörduda enam apteekri kui spetsialisti poole, mitte käsitleda apteekrit kui müüjat. Ka arstidele oli etteheiteid lohakalt kirjutatud retseptide suhtes.
Allakirjutanu sai ainet tõekspidamisele, et mittemedikamentoosne ravi peaks olema esimene valik, kui häire ei ole suur ning et mittemedikamentoosne ravi, sealhulgas elustiili soovitused, peaksid alati kuuluma ravi kompleksi, mis vähendaks ravimite vajadust ja parandaks tulemust.
Airi Värnik, arst